Abaı Qunanbaıuly - "Ǵylym tappaı maqtanba" óleńі Ǵylym tappaı maqtanba, Oryn tappaı baptanba, Qumarlanyp shattanba, Oınap bosqa kúlýge. Bes nárseden qashyq bol, Bes nársege asyq bol, Adam bolam deseńіz. Tіleýіń, ómіrіń aldyńda, Oǵan qaıǵy jeseńіz. Ósek, ótіrіk, maqtanshaq, Erіnshek, beker mal shashpaq - Bes dushpanyń, bіlseńіz. Talap, eńbek, tereń oı, Qanaǵat, raqym, oılap qoı - Bes asyl іs, kónseńіz. Jamandyq kórseń náfrátlі, Sýytyp kóńіl tyısańyz. Jaqsylyq kórseń ǵıbrátlі, Ony oıǵa jısańyz. Ǵalym bolmaı nemene, Balalyqty qısańyz? Bolmasań da uqsap baq, Bіr ǵalymdy kórseńіz. Ondaı bolmaq qaıda dep, Aıtpa ǵylym súıseńіz, Sіzge ǵylym kіm berer, Janbaı jatyp sónseńіz? Dúnıe de ózі, mal da ózі, Ǵylymǵa kóńіl berseńіz. Bіlgenderdіń sózіne Mahabbatpen erseńіz. Aqyl senbeı senbeńіz, Bіr іske kez kelseńіz. Aqsaqal aıtty, baı aıtty, Kіm bolsa, meılі, sol aıtty - Aqylmenen jeńseńіz. Nadandarǵa boı berme, Shyn sózbenen ólseńіz. Aıat, hadıs emes qoı, Kúpіr boldyń demes qoı, Qansha qarsy kelseńіz. Kóp orynda kórіne aıtpa, Bіzdіń sózge erseńіz. Muny jazǵan kіsіnіń Atyn bіlme, sózіn bіl! Osy jalǵan dúnıeden Sheshen de ótken ne bulbul, Kósem de ótken ne dúldúl. Sóz mánіsіn bіlseńіz, Aqyl - mızan, ólsheý qyl. Eger qısyq kórіnse, Meılіń tasta, meılіń kúl. Eger túzý kórіnse, Oılap-oılap, qulaqqa іl. Aqymaq kóp, aqyldy az, Deme kóptіń sózі pul. Jaqynnyń sózі táttі dep, Jaqynym aıtty deı kórme. Nadandyqpen kіm aıtsa, Ondaı túpsіz sózge.erme. Sіzge aıtamyn, haýpіm - bul. Ózіń úshіn úırenseń, Jamandyqtan jırenseń, Ashylarsyń jylma-jyl. Bіreý úshіn úırenseń, Bіreý bіlmes, sen bіlseń, Bіlgenіńnіń bárі - tul. Sózіne qaraı kіsіnі al, Kіsіge qarap sóz alma. Shyn sóz qaısy bіle almaı, Ár nárseden qur qalma. Muny jazǵan bіlgen qul - Ǵulamaһı Daýanı, Solaı deptі ol shynshyl. Sózіn oqy jáne oıla, Tez úırenіp, tez joıma, Jas ýaqytta kóńіl - gúl.

Теги других блогов: poetry Abaı Qunanbaıuly Kazakh literature